Teenuse turule toomises ja juuturamises kasutatavad meetodid

Teenuse turule toomises ja juuturamises kasutatavad meetodid on järgmised

Teenuse prototüüp (ingl. prototyping). Teenuse prototüüpide loomine on kiire ja lihtne viis ideede katsetamiseks ning testimiseks, et välja selgitada kuidas teenuse ideed ja komponendid reaalses elus toimivad. Prototüübid on varases staadiumi lõpetamata ja paindlikud ning vormitavad teenuse kontseptsioonid, nad pakuvad alust ühtse visiooni loomiseks, iteratsiooniks ja parendamiseks ning täiustamiseks. Teenuse prototüübid inspireerivad vaatajaskonda alates beeta versiooni testijatest kuni otsustajateni välja, et näha ja hinnata teenust läbi kliendi silmade. Teenuse prototüübid demonstreerivad klientide reageeringut teenusele, apelleerivad emotsioonidele ja väldivad tähelepanu pööramist teenuse tunnusjoontele (omadustele), hinnale ja rakendusele (aplikatsioonile). Prototüübid motiveerivad (käivitavad, tõukavad) sageli uusi ideid ja võimalusi. Prototüüpide loomiseks kasutatakse erinevaid meetodeid, sealhulgas jutustamist (ingl. storytelling), keharünnak (ingl. bodystorming), kogemuse prototüüp (ingl. expereince prototyping), stsenaariumi põhine disain (ingl. scenario based design), koomiksi joonistamine (ingl. storyboarding)

Kogemuse prototüüp (ingl. expereince prototyming). Kogemuse prototüübi loomine on samuti üks viise testimaks kuidas teenuse idee ja komponendid reaalse elu kontekstis toimivad. Kuna teenused ei eksisteeri kunagi eraldatult (isoleeritult) nõuab prototüüpide tegemine reaalse situatsiooni uuesti kokku panemist, et raamida keskkond ja ootused selleks, et kindlustada teenuse kogemuse üldine sarnasus olukorraga kui teenus eksisteeriks. Sageli tähendab see seda, et teenus tuleb muuta ajutiselt kasutatavaks. Inimesed kes seda kasutavad peaksid tegema seda loomulikult ja reaalsetes tingimustes (Moritz, Mager 2005, 225) kogemuse prototüüp on disaini kehastamine (representatsioon, kujutamine) mis on tehtud enne lõpliku lahenduse loomist. Kasutada saab arvutisimulatsioone või kaasata potentsiaalseid kliente, et selgitada kas teenus toimiks ning kas ta oleks edukas. Kogemuse prototüüpide tegemise eesmärk on testida teenuse teostatavust, logistikat, kliendi kogemust ja teenuse osutamise majanduslikku mõju võimalikult odaval ja kiirel viisil. Kogemuse prototüüp on igasugune teenuse kujutamine, igasuguste tehnikate ja vahenditega, mis on loodud mõistmiseks, uurimiseks ja väljendamiseks milline võiks situatsioon olla. (Miettinen, Koivisto 2009, 19).

Teenuse plaan (ingl. service blueprint). Teenuse plaan on protsessi diagramm ja mudel kus on kirjas kõik teenusega seotud detailid. Plaan näitab visandlikul diagrammil kuidas erinevad teenuse komponendid on omavahel seotud. Teenus plaan on jagatud kliendi eest toimuvateks ja tagaruumis toimuvateks protsessideks, näidates erinevaid puutepunkte ja erinevaid võimalusi mille vahel kliendid valida saavad. Teenuse plaanis on ülevaade kõikidest võimalikest kliendi teekondadest teenuse tarbimisel. Teenuse plaan on väga oluline element teenuste planeerimises ja disainimises. Koos erinevate teenuse osutamise võimalustega (radadega, jalgtee), saab teenuse plaanis määratleda, kui kaua kogu teenuse protsess aega võtab, mida teenuste osutamiseks on vaja ja millised on teenuse tulemused. Teenuse plaanid on teenuse osutamise alustamise ehk teenuse turule viimise plaanide aluseks. Kõik teenuse komponendid ja protsessid tuleb reastada ja teenuse plaani järgi organiseerida. Teenuse plaan võib olla kahedimensiooniline kaart või interaktiivse süsteemi vormis. Teenuse kaart sarnaneb suuresti informatsiooni arhitektuurile, mis luuakse keeruliste digitaalsete süsteemide jaoks. Teenuse disain laiendab keeruliste interaktiivsete süsteemide kaardistamise vajadust. Selleks, et teenust pakkuda peavad erinevad süsteemid koos töötama ning töötajate ja klientide käitumine ja tegevused peavad toimima ühendatult. Teenuse kaardid on esmase arutelu aluseks ning planeerimise vahendiks, kuid samas teenuse realiseerimise seisukohast on nad hädavajalikud. Teenuste korras hoidmiseks (hooldamiseks) ja täiustamiseks (parendamiseks) on teenuse kaar teenuse disaini meeskonnale esmane töövahend mis aitab vajalikke muudatusi teha (Moritz, Mager 2005, 234). Lisaks sellele saab teenuse kaart olla abiks meeskondade loomisel ning varakult probleemsete kohtade märkamiseks. Teenuse kaardid on elavad, paindlikud dokumendid mis tavalisel luuakse nii paljude huvigruppide koostöös kui võimalik. teenuse kaarte kasutatakse teenuse disaini protsessi vältel ning nende loomisega alustatakse juba väga varases teenuse disaini etapis eesmärgiga erinevaid teenuse komponente spetsifitseerida (Service Blueprint, 2009).

Teenuse spetsifikatsiooni dokument (ingl. service specification document). Teenuse spetsifikatsiooni dokument võtab detailselt teenuse erinevad komponendid ja osad kokku üheks kõikehõlmavaks aruandeks. Tavaliselt on teenuse spetsifikatsioon olenevalt teenuse tüübist jaotatud mitmeks suuremaks osaks. Sinna võivad kuuluda sellised laiad valdkonnad nagu kaubamärgi loomine, teenuse ülesanne, inimesed, keskkonnad ja vahendid, visuaalne identiteet ja kommunikatsioon, toetavad protsessid ja tehnoloogiad jne. Teenuse spetsifikatsioon saab kasutada erinevate teenuse versioonide juhtimiseks teenuse turule viimisel. Samuti on tegemist hea viisiga erineva tõlgenduse ja kasutuse meeskondade vahelise suhtlemise soodustamiseks ühises keeles rääkima. Tulemuseks on üks kindel dokument, mis on koostatud erinevatel detailsuse astmetel teenuse elementidest, kirjeldades terviklikku teenust (Service specification document, 2009).

Tasakaalu liin (ingl. line of balance). Tasakaalu liin on juhtimiskontrolli protsess mida kasutatakse aja, kulu ja soorituse kohta faktide kogumiseks, mõõtmiseks ja presenteerimiseks, mida kasutatakse konkreetse plaani täideviimise mõõtmiseks. Tasakaalu liin näitab protsessi, hetkeseisu, tausta, ajastust ja projekti tegevuste faasi pakkudes seega juhtkonnale abistavaid mõõtmisvahendeid. Bill Hollins soovitab nimetatud meetodit kasutada teenuse disainis erinevate protsesside ajastamiseks, et kasutada ressursse kõige efektiivsemalt (Moritz, Mager 2005, 236).

Juhtdokument (ingl. guidelines). Juhtdokument on paber, mis määratleb teenus detailid, tunnusjooned ja käitumise. Juhtdokument aitab teenust realiseerida. Tegemist on olulise kommunikatsioonivahendiga lõplike teenuse osutajate ja teenust loova meeskonna vahel, mis on vajalik järjepidevuse ja jätkuvuse tagamiseks. Samuti on juhtdokument oluline detailide üle otsustamiseks ja spetsifitseerimiseks. Olenevalt teenusest võib juhtdokument olla süsteemide, seadistamise (paigaldamise) või personali kohta. Juhtdokument peab arvesse võtma teenuse tarbija ja olema suunatud sellele situatsioonile kus teenust pakutakse. Tavaliselt koostatakse juhtdokument lihtsas formaadis mida on kerge mõista ja kasutada. Dokumendi eeliseks on võimalus seda pidevald värskendada (Moritz, Mager 2005, 235).