Tootedisaini teenuste nõudlusest

Eesti tootedisaini täpset turu nõudlust pole võimalik määrata, kuna puudub statistika, mis näitaks disainerite poolt loodud lisandväärtust toodangu mahus. Kuna disainil on tähtis osa uute toodete väljatöötamisel, siis ettevõtlussektori kulutused teadus- ja arendus­tegevusele kajastavad ka kulusid tootedisainile (Disain...2009, 7). Sama on kinnitanud Eestis tootedisaini teenust pakkuvad ettevõtjad, kelle hinnangul on nõudlus disainiteenuste järele Eestis pidevalt kasvanud (Disain...2009, 9). Üheks põhjuseks on asjaolu, et 2008. aastal vähenes välisklientide huvi Eesti, kui allhankemaa vastu, kuna tööjõu hind oli tõusnud. Sellest tulenevalt on tootmisettevõtetel tekkinud vajadus omatoodete arendamiseks (Disain... 2009, 9). Tootedisaini teenuste arenguvõimalusi kirjeldab asjaolu, et potentsiaalne tootedisaini teenuste turg on suur, hõlmates kogu töötleva tööstuse valdkonda, kus 2007. aastal tegutses 5876 ettevõtet (Ibid, 6). Sellest tulenevalt võiks suurel osal ettevõtetest olla disaini­teenuse partner, kelle poole vajadusel pöörduda (Kolk, 2009).

Eesti disainisektori uuringusse kaasatud eksperdid on samas nentinud, et kohalikud tootjad kasutavad disaini vähe (Disain...2009, 9). Sellel on rida erinevaid põhjuseid, mis jaotuvad nendeks, mida tootedisaini ettevõtted saavad mõjutada, ning nendeks mida mitte. Järgnevalt on tootedisaini vähest kasutamist mõjutavad põhjuseid alustades tootedisaini ettevõtete poolt mõjutatavatest ning liikudes mitte mõjutatavate põhjusteni.

Tootedisaini ettevõtete poolt mõjutatavad põhjused teenuse tarbimises on:

– Ettevõtted ei näe disaini osana tootearenduses (Establishing the basis…2003, 60).

– Eesti ettevõtted ei ole mõistnud, mida tootedisain neile anda võiks (Eesti loomemajanduse potentsiaal...2009, 83).

– Eesti ettevõtjatel on tagasihoidlikud teadmised ja kogemused tootedisaini vajaduse hindamises (Mikkin, 2009).

– Eesti tootjaid on skeptilised disainerite töö ja nende poolt loodava lisandväärtuse suhtes (Disain... 2009, 8). Tootedisaini pakutavat lisandväärtust hinnatakse madalalt (Establishing the basis…2003, 60).

– Eesti tootmisettevõtjad ei tunne disaini edukuse strateegilise vahendina (Disain... 2009, 9) ning ei näe vajadust selle kasutamiseks (Disain... 2009, 8).

– Tootmisettevõtted peavad tootedisaini teenust väga kalliks ja ei kasuta disainerite teenuseid osalt selle pärast, et nende arvates ei kompenseeri tulemus originaaltoodete väljatöötamise kulusid (Establishing the basis…2003, 60).

– Turu hoiak disaini kaasamisest tootmisesse kui kulust, mitte kui tulust (Eesti loomemajanduse uuring...2009, 28).

– Tootmisettevõtted kardavad, et disaini investeerimine on suur risk (Ibid).

– Tootmisettevõtetel on raskusi oskustega disainerite leidmisega, kes tunneksid nende tegevusala, turundust ja tehnikaid ning nii kodumaise, kui välisturu vajadusi (Ibid).
Tootedisiani ettevõtete poolt mitte mõjutatavad vähese teenuse tarbimises põhjused on:

– Eestis kasutatakse tootedisaini pigem operatiivlahenduste tasandil toote väliskuju disainimiseks ning disain ei ole haaratud tootearenduse protsessi algetapis. Terviklike disaini­lahenduste kasutamine on vähelevinud (Disain... 2005, 145).

– Ettevõtetel on osaliselt väljakujunenud tooteportfell, mida ei soovita muuta (Post, 2009)

– Eesti ettevõtetel ei ole endal põhjalikult arendatud ja läbitöötatud kaubamärke ning toodetakse suhteliselt anonüümseid tooteid. Enamus ettevõtted hindavad küll kaubamärgi väärtust, kuid ei tegele sellega ise  (Establishing the basis…2003, 60).

–  Eesti ettevõtjad on harjunud täitma allhanke tellimusi, selle asemel, et turule oma ideid müüa (Kolk, 2009).

–   Osaliselt kasutavad tootmisettevõtted välisriikide disainereid selleks, et oma tooteid kohalikele turgudele paremini kohandada (Establishing the basis…2003, 60).

Tootedisaini turu positiivsele trendile toetudes võib väita, et Eestis on neid ettevõtteid, kes tootedisaini kasutavad – seda teenusena sisse ostes või disainereid palgal hoides (Establishing the basis…2003, 60). Kõige suurem nõudlus tootedisaini teenuse järele on mööblitööstuses ja vannitootmises (Disain... 2009, 7-8). Lisaks sellele kasutatakse disainereid meditsiini- ja elektroonikatööstuses (Disain ja tootmine...2008, 8). Teistes tööstusharudes kasutatakse disainerite teenuseid põhiliselt pakendite ja etikettide kujunduses, uute toodete väljatöötamisega tegelevad insenerid ja konstruktorid. Üheks Eestis arenevaks valdkonnaks, kuhu tootedisaini ettevõtteid kaasata on elektrooni­ka­­seadmete tootmine (Post, 2009).

Kasutatud materjalid

Disain. Eesti loomemajanduse uuring ja kaardistus (2005). Eesti Konjuktuuriinstituut uuring http://www.kul.ee/webeditor/files/loomemajandus/05_disain.pdf

Disain. Eesti loomemajanduse uuring ja kaardistus (2009). Eesti Konjuktuuriinstituudi uuring http://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/LM2009-5_DISAIN.pdf

Establishing the basis for the elaboration of the Estonian design policy measures, Final Report (2003). Mollerup Designlab A/S [WWW] http://www.artun.ee/popFile.php?id=58

Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud riiklikud toetusmeetmed. (2009). ETI uuring 2009 http://www.kul.ee/webeditor/files/loomemajandus/LM_uuring_loppraport.pdf

Post, E. (2009). Veiko Liis — noormees kilepiima voldikkannuga. Eesti Päevleht 9.05.2009