Kaartide sorteerimine (ingl. card sorting). Kaartide sorteerimine on viis ideede sorteerimiseks ja parimate valimiseks. Erinevad ideed kirjutatakse väikestele kaartidele ning kaardid sorteeritakse erinevatesse gruppidesse ja järjekorda. Erinevad huvigrupid näiteks ettevõtte esindajad ja kliendid saavad kaarte sorteerida nii, et alustatakse parimast ideest ja lõpetatakse halvematega. Kaartide seadmise järjekorda tuleks seletada, eesmärgiga õppida mille alusel inimesed oma hinnangu annavad ja kindlustamaks, et ideid ei ole valesti mõistetud. Kui võrrelda kuidas ideekaarte on sorteeritud saab meeskond häid näpunäiteid selle kohta millised ideed sobivad kriteeriumiga kõige paremini või on erinevatele klientidele olulised. Eeliseks on see, et sorteerimist ei mõjuta mitte kellegi teise arvamus ja ideid tulen seletada nii, et neid on võimalik lihtsalt mõista. Teenuse disaini projekti jaoks on tegemist väga abistava vahendiga sobivate kriteeriumide mõistmiseks, ideede ühilduvust ja ideede ning kontseptsioonide kvaliteedi järjekorda.
Ühendatud analüüs (ingl. conjoint analysis) Ühendatud analüüs on kvantitatiivne uuring, mis pakub lihtsa küsimustikuga kaaluka vaate klientide eelistusse. Osalistel, kes on tavaliselt potentsiaalsed kliendid või olemasoleva teenuse kasutajad, palutakse valida paari teenuse paketi vahel. Seda protsessi korratakse mitu korda erinevate variantidega. Osalejate valikud sisestatakse arvutisse ning analüüsitakse inimeste eelistusi teenuse selgitamaks välja millised on teenuse aluseks olevad omadused, näiteks kellaaeg, hind, kiirus jne. Tulemused on selgemad siis kui osalised on erinevaid omadusi saanud hinnata erinevalt ilma, et nad mõtleksid neile teenuse täielikus kontekstis. Meetod pakub võimaluse ideaalse teenuse kombinatsioon loomiseks, isegi kui osalised ei hinnanud otseselt seda teenust. Ühendatud analüüs hindab inimeste eelistusi erinevate omaduse osas. Rääkides kellaajast kui omadusest, siis võivad inimesed näiteks eelistada hommikust aega pärastlõunasele. Samas paljastab analüüs teenuse omaduste enda olulisuse, näiteks teenuse kasutamise kellaaeg võib kliendi ostuotsuse jaoks olla vähem oluline kui kiirus. Selle meetodiga on võimalik koguda andmeid mis näitavad kus on suurimad tundlikkuse muutused ühe omaduse piires. Näiteks inimesed võivad rohkem vastu väita madalamalt hinnalt keskmisele hinnale hüpates kui keskmiselt hinnalt kõrgele. Teenuse ühendatud analüüsiks peab ettevõttel olema selge milliseid on tema teenuse omadused mida testitakse ehk millised on teenuse aspektid ja komponendid. Kasutades meetodit teenuse rajamise etapis või kontrolli etapis on ettevõttel võimalik hinnata teenuse oodatavat populaarsust ette selle osutamise algust valgustades tunnuseid mida tuleb hoida ja mida välja praakida. Ühendatud analüüs annab ettevõttele ka pidepunktid millistele teenuse aspekte turunduse seisukohast tuleks rõhutada ning millise hinnaga tuleks teenus turule viia (Conjoint analysis, 2009).
Hinnangu ülevaade (ingl. evaluation review). Hinnangu ülevaate meetodit kasutatakse juba toimivate teenuste testimiseks ja hindamiseks. Seda teostavad kas teenuse eksperdid või kliendid, keda julgustatakse tegema tähelepanekuid teenuse kasutamise kogemuse kohta. Hindajad analüüsivad teenuse osi kogu teenuse protsessi vältel peale selle tarbimist. Eesmärk on välja selgitada millised teenuse osad juba väga hästi töötavad ning mis ei tööta ja kus oleks veel arenguruumi. Seda meetodit kasutatakse konkureerivate toodete puhul ja olemasolevate teenuste hindamiseks. Hinnangu ülevaate tulemus on hinnangute ülevaade, mis toob välja teenuse tugevused ja nõrkused nagu ka kogemuse kirjelduse (Moritz, Mager 2005, 218).
Eksperthinnang (ingl. expert evaluation). Ekspertide hinnang on kiire ja kuluefektiivne viis, et ennetada teenuse rakendamist ja kasutatavuse probleeme. Eesmärk on saada värske pilk enne teenuse testimist reaalsete klientidega. Projektist tulenevalt kasutatakse teenuse komponentide, kasutatavuse ning teostatavuse hindamiseks erinevate valdkondade eksperte. Nende kogemusele toetudes on võimalik kiiresti välja selgitada teenuse kõikvõimalikud potentsiaalid, probleemid ja puudujäägid (Moritz, Mager 2005, 219).
Teostatavuse kontroll (ingl. feasibility check). Teenuse ideede ning kontseptsioonide kõrvalmõjude hindamiseks ja võimaluste identifitseerimiseks palutakse ettevõtte sisestel ja välistel ekspertidel anda nõud selle teostatavuse kohta. Tegemist võib olla põhimõtte, komponendi või detailiga, mis tuleb uuesti läbi vaadata, et teenust toimivaks muuta. Teenuse ideedel ja kontspetsioonidel võivad olla rahalised, ressursipõhised, seadusandlikud või teised kõrvalmõjud, millega tuleb arvestada. Selleks, et ideed muutuksid ekspertidele arusaadavaks muudetakse need meeleliselt tajutavaks. Vahest on teenusekontseptsioonide ja ideede kõrvalmõjutuste täielikuks seletamiseks vaja luua teenuse stsenaariumeid. Teenuse teostatavuse kontrollimist saab kasutada nii edasise sisendina teenuse konstrueerimises ja arendamises kui ka väikeste muudatuste tegemiseks teenuse rakendamisel. Kuna teenuse disain mõjutab ja seostub keeruliste süsteemidega, on väga oluline luua viise kontrollimaks ideede ja lahenduste teostatavust ning sellele toetudes õppida teenuseid õigesti konstrueerima (Moritz, Mager 2005, 219)
Otsinguline hindamine (ingl. heuristic evaluation). Heuristiline ehk avastuslik hindamine on üks teenuse teostatavuse kontrolli vorm, kus teostatavuse eksperdid hindavad, kas teenuse kasutajaliidese iga element järgib kasutatavuse otsingulisi omadusi. Ekspertide hinnangud on sarnased, kuid ei toetu konkreetsetele avastustele. Tavaliselt on hindajateks kaks või kolm analüütikut, kes hindavad süsteemi vastavust kehtestatud juhtdokumentidele või põhimõtetele. Vaatluse tulemused märgitakse üles ning järjestatakse nende tugevuse alusel. Analüütikuteks on tavalised inimfaktorite eksperdid, kuid kasutatakse ka teisi, vähem kogenud eksperte, kes viitavad asjakohastele probleemidele. Heuristilist või ekspert hinnangut saab läbi viia erinevates arendustsükli etappides. Selle meetodiga on võimalik leida häid ideid olemasolevat teenuste arendamiseks (Moritz, Mager 2005, 220).
Ühendatud analüüs (ingl. conjoint analysis) Ühendatud analüüs on kvantitatiivne uuring, mis pakub lihtsa küsimustikuga kaaluka vaate klientide eelistusse. Osalistel, kes on tavaliselt potentsiaalsed kliendid või olemasoleva teenuse kasutajad, palutakse valida paari teenuse paketi vahel. Seda protsessi korratakse mitu korda erinevate variantidega. Osalejate valikud sisestatakse arvutisse ning analüüsitakse inimeste eelistusi teenuse selgitamaks välja millised on teenuse aluseks olevad omadused, näiteks kellaaeg, hind, kiirus jne. Tulemused on selgemad siis kui osalised on erinevaid omadusi saanud hinnata erinevalt ilma, et nad mõtleksid neile teenuse täielikus kontekstis. Meetod pakub võimaluse ideaalse teenuse kombinatsioon loomiseks, isegi kui osalised ei hinnanud otseselt seda teenust. Ühendatud analüüs hindab inimeste eelistusi erinevate omaduse osas. Rääkides kellaajast kui omadusest, siis võivad inimesed näiteks eelistada hommikust aega pärastlõunasele. Samas paljastab analüüs teenuse omaduste enda olulisuse, näiteks teenuse kasutamise kellaaeg võib kliendi ostuotsuse jaoks olla vähem oluline kui kiirus. Selle meetodiga on võimalik koguda andmeid mis näitavad kus on suurimad tundlikkuse muutused ühe omaduse piires. Näiteks inimesed võivad rohkem vastu väita madalamalt hinnalt keskmisele hinnale hüpates kui keskmiselt hinnalt kõrgele. Teenuse ühendatud analüüsiks peab ettevõttel olema selge milliseid on tema teenuse omadused mida testitakse ehk millised on teenuse aspektid ja komponendid. Kasutades meetodit teenuse rajamise etapis või kontrolli etapis on ettevõttel võimalik hinnata teenuse oodatavat populaarsust ette selle osutamise algust valgustades tunnuseid mida tuleb hoida ja mida välja praakida. Ühendatud analüüs annab ettevõttele ka pidepunktid millistele teenuse aspekte turunduse seisukohast tuleks rõhutada ning millise hinnaga tuleks teenus turule viia (Conjoint analysis, 2009).
Hinnangu ülevaade (ingl. evaluation review). Hinnangu ülevaate meetodit kasutatakse juba toimivate teenuste testimiseks ja hindamiseks. Seda teostavad kas teenuse eksperdid või kliendid, keda julgustatakse tegema tähelepanekuid teenuse kasutamise kogemuse kohta. Hindajad analüüsivad teenuse osi kogu teenuse protsessi vältel peale selle tarbimist. Eesmärk on välja selgitada millised teenuse osad juba väga hästi töötavad ning mis ei tööta ja kus oleks veel arenguruumi. Seda meetodit kasutatakse konkureerivate toodete puhul ja olemasolevate teenuste hindamiseks. Hinnangu ülevaate tulemus on hinnangute ülevaade, mis toob välja teenuse tugevused ja nõrkused nagu ka kogemuse kirjelduse (Moritz, Mager 2005, 218).
Eksperthinnang (ingl. expert evaluation). Ekspertide hinnang on kiire ja kuluefektiivne viis, et ennetada teenuse rakendamist ja kasutatavuse probleeme. Eesmärk on saada värske pilk enne teenuse testimist reaalsete klientidega. Projektist tulenevalt kasutatakse teenuse komponentide, kasutatavuse ning teostatavuse hindamiseks erinevate valdkondade eksperte. Nende kogemusele toetudes on võimalik kiiresti välja selgitada teenuse kõikvõimalikud potentsiaalid, probleemid ja puudujäägid (Moritz, Mager 2005, 219).
Teostatavuse kontroll (ingl. feasibility check). Teenuse ideede ning kontseptsioonide kõrvalmõjude hindamiseks ja võimaluste identifitseerimiseks palutakse ettevõtte sisestel ja välistel ekspertidel anda nõud selle teostatavuse kohta. Tegemist võib olla põhimõtte, komponendi või detailiga, mis tuleb uuesti läbi vaadata, et teenust toimivaks muuta. Teenuse ideedel ja kontspetsioonidel võivad olla rahalised, ressursipõhised, seadusandlikud või teised kõrvalmõjud, millega tuleb arvestada. Selleks, et ideed muutuksid ekspertidele arusaadavaks muudetakse need meeleliselt tajutavaks. Vahest on teenusekontseptsioonide ja ideede kõrvalmõjutuste täielikuks seletamiseks vaja luua teenuse stsenaariumeid. Teenuse teostatavuse kontrollimist saab kasutada nii edasise sisendina teenuse konstrueerimises ja arendamises kui ka väikeste muudatuste tegemiseks teenuse rakendamisel. Kuna teenuse disain mõjutab ja seostub keeruliste süsteemidega, on väga oluline luua viise kontrollimaks ideede ja lahenduste teostatavust ning sellele toetudes õppida teenuseid õigesti konstrueerima (Moritz, Mager 2005, 219)
Otsinguline hindamine (ingl. heuristic evaluation). Heuristiline ehk avastuslik hindamine on üks teenuse teostatavuse kontrolli vorm, kus teostatavuse eksperdid hindavad, kas teenuse kasutajaliidese iga element järgib kasutatavuse otsingulisi omadusi. Ekspertide hinnangud on sarnased, kuid ei toetu konkreetsetele avastustele. Tavaliselt on hindajateks kaks või kolm analüütikut, kes hindavad süsteemi vastavust kehtestatud juhtdokumentidele või põhimõtetele. Vaatluse tulemused märgitakse üles ning järjestatakse nende tugevuse alusel. Analüütikuteks on tavalised inimfaktorite eksperdid, kuid kasutatakse ka teisi, vähem kogenud eksperte, kes viitavad asjakohastele probleemidele. Heuristilist või ekspert hinnangut saab läbi viia erinevates arendustsükli etappides. Selle meetodiga on võimalik leida häid ideid olemasolevat teenuste arendamiseks (Moritz, Mager 2005, 220).
No comments:
Post a Comment